Teadlased 
kinnitavad, et 700 aastat orjapõlve on väljamõeldis, mille juurutas 19. sajandi eesti kirjamees Carl Robert Jakobson. Paraku on see kujund inspireerinud paljusid ja mõjutab tänini meie rahvuslikku teadvust. Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm on selles seoses kirjutanud, et Eesti rahvuslik ajalookultuur on olnud ennekõike kirjanike kujundada. Me sõidame seikluslikule bussiretkele, et kaeda Eesti ajalugu ilma orjapõlve müüdita.
Viljandimaal on Eesti ajaloo kujunemisel olnud väga eriline roll kanda. Just siin asusid talumehed esimesena maid päriseks ostma. Kasvav jõukus toetas vaimuharidust, millelt tärkas esimene rahvuslik ärkamisaeg. Siit on pärit paljud Eesti lugu jõuliselt mõjutanud suurmehed, siin asus Eesti suurim ordulinnus, Viljandi järvest kulges läbi viikingiaegse Idatee haru.
Retkel Viljandimaale tutvume meie maa üüratult põneva pärandiga, kasutades teadlaste uuemaid teadmisi Eesti ajaloo kohta. Need võimaldavad meil revideerida Eesti ajalugu tänini tõrvavaid müüte ja luua retkelistega koos uusi ideid pärandi paremaks kasutamiseks Eestis.
Kulgeme läbi Harju- , Järva-, Viljandi- ja Raplamaa põnevate isikulugude saatel, mis avavad läbitavate kohtade ajaloo sootuks uue nurga alt. Kes eesti ülikutest aitasid Lindanise lahingu eel Taani kuninga väe maabumisega seotud ettevalmistusi läbi viia ja kuidas nad kujundasid hilisemat ajalugu? Kui palju oli keskmises Eesti talus orje enne ristisõda? Mis elu elati mõisates, millest tee mööda viib ja mida räägivad sealt leitud viikingiaegsed aarded? Mille poolest erines elu ordu maadel olust Põhja-Eestis, miks talumehed enne Jüriöö ülestõusu pagesid ordu alale? Miks elati 1315. aasta Suur Nälg ordu maadel kergemalt üle kui Põhja-Eestis? Kes oli see eestlane, kes sai mõisaomanikuks Mulgimaal juba 19. saj algul? Kuidas Ameerika Ühendriikide kodusõda mõjutas esimest ärkamisaega? Milliseid õpetusi sisaldab ajalugu tuleviku väljakutsetega toimetulekuks? Need ja väga paljud sarnased küsimused saavad retke käigus vastused.
Põnev ajalugu stimuleerib sünergilist koosloomet. Retke käigus loome värskest teadusinfost koos ideid ääremaastumise probleemi lahendamiseks. Nii muutub retk osaks suuremast seiklusest: värskest teadusinfost uue ühiskondliku väärtuse loomine.
Väljumine 17. juunil kl 9.00 Tallinnast Nunne parklast. Kulgeme marsruudil Lõhavere linnamägi, Halliste kirik, Karksi ordulinnus, Kärstna mägi, Viljandi lossimäed, Varbola linnamägi. Retke lõpetame Nunne parklas 20 paiku õhtul.
Retke maksumus 89 EUR. Hind sisaldab lõunasööki Härjapea kõrtsis.
Giid: Mati Nuut. Mati on tegelenud värske ajalooteaduse seiklusteks muutmisega üle 17 aasta. Rahule on jäänud tuhanded õpilased ja täiskasvanud, nii kohalikud kui välisturistid. (Loe lähemalt)